Esikhathini esingengakanani esidlule, ukuphothula eSikoleni se-Ivy League bekungenye yezindlela ezingcono kakhulu zokuqinisekisa umsebenzi okhokha kakhulu futhi onesizotha. Manje, isifundo esisha ikhombisile ukuthi naphezu komlando okungenzeka ukuthi usifundise wona, imisebenzi emisha ekhokha kakhulu ifuna amakhono angafundiwe nhlobo ezikoleni ze-Ivy League – kodwa kunalokho, izikole ezigxile kakhulu emakhonweni asekelwe ku-STEM.
Lolu cwaningo, olwenziwa i-Brookings Metropolitan Policy Programme, luhlanganisa womabili amakolishi weminyaka emibili nemine ngokusekelwe emiphumeleni yezomnotho yesikhathi eside kungakhathaliseki ukuthi iyiphi indlela yokufunda ehlosiwe.
Uma kuqhathaniswa namanye amazinga ekolishi adumile njengalawo agcwalisa izitezi zezindaba, le ndlela yokwengeza inani igxile ukuthi amakolishi anikela kanjani empumelelweni yezomnotho yabafundi, kunokuba kalula ikhono labo lokuheha abafundi abaphezulu.
Imiphumela?
Ngemiphumela yezomnotho ehlongozwayo, zonke izikole eziyi-10 ezihamba phambili (futhi iningi lama-20 aphezulu) ezikhungweni zeminyaka emine zincike kakhulu kumakhono asekelwe ku-STEM okuhlanganisa isayensi yekhompyutha nobunjiniyela. Ukuze banqume amazinga, abacwaningi babheke izici ezintathu eziqondile: umholo womsebenzi, amanani okukhokha imali mboleko yabafundi kanye neholo eliphakathi nendawo.
Ngokusho kuka-Brookings Fellow Jonathan Rothwell, owabhala ngokuhlanganyela lo mbiko, abafundi akusadingeki baye esikoleni esiphakeme ukuze babone ukwanda okukhulu kwemali engenayo:
“Akudingeki ukuthi uye eCaltech noma ku-MIT futhi ugxile kwisayensi yekhompyutha lapho. Ngisho noma uya ekolishi lomphakathi, uzobona i-premium yeholo.”
Abanentshisekelo yokuthola okwengeziwe bangaya ku- amazinga interactive noma funda umbiko ogcwele we-PDF.